Peamised kokaiinikaubanduse voogude kirjeldused, nagu neid on kirjeldatud teatatud konfiskeerimiste põhjal.
Last edited by a moderator:
MAAILMA NARKOTIINIRAPORT: Kokaiinikaubandus
- Thread starter HEISENBERG
- Start date
Kokaiinikaubandus Põhja-Ameerikasse suureneb jätkuvalt.
Ameerikas on peamine kokaiinikaubanduse voog jätkuvalt Kolumbiast Põhja-Ameerikasse, eelkõige Ameerika Ühendriikidesse. Ameerika Ühendriikides konfiskeeritud kokaiiniproovide analüüs näitab, et 2019. aastal pärines 87% sellest kokaiinist Colombiast ja 9% Peruust. Alla 1 protsendi Ameerika Ühendriikide turul leitud kokaiinist veetakse otse salakaubana; suurem osa läbib enne Ameerika Ühendriikidesse jõudmist mitmeid riike.
Ameerika Ühendriikide ametiasutuste sõnul algab kokaiinikaubandus Põhja-Ameerikasse tavaliselt Andide riikidest, kusjuures kokaiini veetakse peamiselt Kolumbiast ja Ecuadorist Vaikse ookeani idaosa marsruudi kaudu, mis moodustab hinnanguliselt 74 protsenti kogu Põhja-Ameerikasse smugeldatud kokaiinist. Sellele järgneb läänepoolne Kariibi mere piirkonna marsruut (16%), mis algab Colombiast. Kolmas salakaubaveo marsruut on Kariibi mere marsruut (mida mööda veetakse 8% Põhja-Ameerikas konfiskeeritud kokaiinist), mis algab nii Colombiast kui ka Venezuelast (Bolivari Vabariik).
Andide riikidest Põhja-Ameerikasse suunduva uimastikaubanduse marsruudil konfiskeeritud kokaiini kogused, st Kesk-Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas ja Põhja-Ameerikas konfiskeeritud kokaiini kogus kasvas ajavahemikul 2015-2019 üle 40 protsendi, sealhulgas aastatel 2018-2019 7 protsenti. Suurim kasv sellel marsruudil toimus Kesk-Ameerikas, kus konfiskeeritud kokaiinikogused suurenesid ajavahemikul 2015-2019 60 protsenti, mis võib peegeldada seda, et üha rohkem kokaiinisaadetisi läbib Kesk-Ameerikat teel Mehhikosse. Seevastu Kariibi mere piirkonnas konfiskeeritud kokaiinikogused vähenesid ajavahemikul 2015-2018 ja taastusid 2019. aastal vaid osaliselt.
Ameerika Ühendriikide ametivõimude andmetel on põhilised kokaiinikaubanduse marsruudid Colombiast põhja poole jäävad Vaikse ookeani idaosa marsruudid, eelkõige kiirlaevad või poolsukelaparaadid, ning vähemal määral Atlandi ookeani marsruudid (Kariibi mere lääneosa ja Kariibi mere marsruudid), mis kulgevad kiirlaevadega ja lennukitega. Liikmesriikide aruannete kohaselt toimub suurem osa Kesk-Ameerika kaudu toimuvast kokaiinikaubandusest meritsi, kuid hiljutised suundumused Guatemalas näitavad meretee kasutamise vähenemist ja õhukaubanduse suurenemist (4 protsendilt kogu konfiskeeritud kokaiinist, mis sisenes Guatemalasse 2017. aastal, 20 protsendini 2018. aastal ja 30 protsendini 2019. aastal), mis kajastab peamiselt Venezuela Bolivari Vabariigist Guatemalasse suunduvate kokaiini salakaubaveo lendude suurenemist. Seega tõusis Venezuela Bolivari Vabariik 2019. aastal Guatemalas konfiskeeritud kokaiini puhul Colombia (75 protsenti) järel teiseks tähtsaimaks transiit-/väljaveo riigiks (25 protsenti kogu koguhulgast).
Ameerika Ühendriikide ametivõimude andmetel koonduvad peamised kokaiinikaubanduse marsruudid, Vaikse ookeani idaosa ja Kariibi mere lääneosa, Mehhikos, kust narkootikum siseneb Ameerika Ühendriikidesse peamiselt maismaad mööda riigi edelapiiri. Hinnanguliselt oli umbes 80 protsenti 2019. aastal Ameerika Ühendriikide turul leitud kokaiinist läbinud Mehhiko. Edelapiiril konfiskeeritud kogused viitavad siiski kokaiini salakaubanduse suurenemisele Mehhiko kaudu kuni 2017. aastani, pärast mida need näitavad vähenemist, samas kui Ameerika Ühendriikides konfiskeeritud kokaiini üldkogused kasvasid jätkuvalt. Need suundumused viitavad alternatiivsete kokaiinikaubanduse marsruutide tekkimisele, sealhulgas narkootikumide vedu Ameerika Ühendriikide meresadamatesse. Tegelikult teatati 2019. aastal Ameerika Ühendriikides konfiskeeritud kokaiini suurimatest kogustest Florida meresadamates, millele järgnesid California (peamiselt piki edelapiiri Mehhikoga), Pennsylvania ja Puerto Rico.
Sellegipoolest kontrollivad Mehhiko kuritegelikud organisatsioonid jätkuvalt suurt osa kokaiini impordist Ameerika Ühendriikidesse ja kokaiini hulgimüügist riigisiseselt. Jaemüügi osas toetuvad nad aga suuresti kohalikele kuritegelikele rühmitustele ja tänavajõugudele. Ameerika Ühendriikide ametiasutuste sõnul hangivad Mehhiko kuritegelikud rühmitused sageli mitmetonniseid kokaiinisaadetisi Lõuna-Ameerika uimastikaubitsejatelt, eelkõige Kolumbia kuritegelikelt rühmitustelt, ning toimetavad seejärel uimastit läbi Kesk-Ameerika ja Mehhiko, enne kui nad selle üle edelapiiri Ameerika Ühendriikidesse smugeldavad. Seevastu Kariibi mere ja õhu kaudu toimuvas kokaiinikaubanduses osalevad muu hulgas ka Dominikaani kuritegelikud rühmitused.
Näib, et kokaiinikaubanduse mustrid Mehhikosse on viimasel ajal muutunud: 2017. aastal oli olukord, kus enamik kokaiinist smugeldati meritsi (peamiselt Kolumbiast) ja maismaalt (Guatemalast), ning 2019. aastal oli olukord, kus suurem osa (52%) sisenes riiki teatatud andmete kohaselt õhuteed pidi.
Sõltumata sellest, et 2019. aastal suurenes kokaiini salakaubavedu mõnes riigis (eelkõige Mehhikos ja Guatemalas) õhu teel, näitavad olemasolevad andmed ka seda, et suurem osa Andide riikidest Ameerika Ühendriikidesse veetavast kokaiinist konfiskeeritakse endiselt meritsi. See vastab aruannetele, mille kohaselt konfiskeerivad Ameerika Ühendriikide ametivõimud jätkuvalt enamiku kokaiini merel Ameerika Ühendriikide mandriosa lähedal. Samal ajal on suurenenud posti teel toimuvad kokaiinisaadetised, mis moodustavad hinnanguliselt 9 protsenti kogu kokaiini impordist Ameerika Ühendriikidesse (2015. aastal oli see alla 5 protsendi), mis võib olla märk sellest, et üha rohkem tehinguid tehakse pimeda veebi kaudu, mis tavaliselt hõlmab posti teel toimuvaid saadetisi.
Enamik Ameerika Ühendriikides konfiskeeritud kokaiinist on mõeldud siseturule, kuigi osa riiki salakaubana toodud kokaiinist on mõeldud ka edasikaubanduseks teistesse riikidesse. UNODC-le esitatud aruannete põhjal, mis käsitlevad eri riikide poolt aastatel 2015-2019 konfiskeeritud uimastite päritolu-, transiit- ja sihtriike, on osa kokaiinisaadetisi enne teistesse Põhja-Ameerika (Kanada), Aasia (Indoneesia, Jaapan ja Korea Vabariik), Okeaania (Austraalia), Aafrika (Lõuna-Aafrika) ja Euroopa (Belgia, Iirimaa ja Itaalia) riikidesse jõudmist läbinud ka Ameerika Ühendriike. Ameerika Ühendriikide kasutamine Euroopasse suunduvate kokaiinisaadetiste transiidiriigina näib olevat siiski üsna hiljutine nähtus.
Mujal Põhja-Ameerikas on tuvastatud, et Kanada on Austraaliasse, Jaapanisse ja Uus-Meremaale suunduva kokaiini transiitriik. Mehhiko teatas, et umbes 4 protsenti 2018. aastal konfiskeeritud kokaiinist oli suunatud Madalmaadesse ja 8 protsenti 2019. aastal konfiskeeritud kokaiinist oli suunatud Hiinasse.
Lisaks teatasid Aasia (Hiina ja Indoneesia), Okeaania (Austraalia ja Uus-Meremaa), Aafrika (Kenya) ja Euroopa (Island) riigid ajavahemikul 2015-2019, et kokaiin oli enne nende territooriumile jõudmist muu hulgas läbinud Mehhiko.
Ameerikas on peamine kokaiinikaubanduse voog jätkuvalt Kolumbiast Põhja-Ameerikasse, eelkõige Ameerika Ühendriikidesse. Ameerika Ühendriikides konfiskeeritud kokaiiniproovide analüüs näitab, et 2019. aastal pärines 87% sellest kokaiinist Colombiast ja 9% Peruust. Alla 1 protsendi Ameerika Ühendriikide turul leitud kokaiinist veetakse otse salakaubana; suurem osa läbib enne Ameerika Ühendriikidesse jõudmist mitmeid riike.
Ameerika Ühendriikide ametiasutuste sõnul algab kokaiinikaubandus Põhja-Ameerikasse tavaliselt Andide riikidest, kusjuures kokaiini veetakse peamiselt Kolumbiast ja Ecuadorist Vaikse ookeani idaosa marsruudi kaudu, mis moodustab hinnanguliselt 74 protsenti kogu Põhja-Ameerikasse smugeldatud kokaiinist. Sellele järgneb läänepoolne Kariibi mere piirkonna marsruut (16%), mis algab Colombiast. Kolmas salakaubaveo marsruut on Kariibi mere marsruut (mida mööda veetakse 8% Põhja-Ameerikas konfiskeeritud kokaiinist), mis algab nii Colombiast kui ka Venezuelast (Bolivari Vabariik).
Andide riikidest Põhja-Ameerikasse suunduva uimastikaubanduse marsruudil konfiskeeritud kokaiini kogused, st Kesk-Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas ja Põhja-Ameerikas konfiskeeritud kokaiini kogus kasvas ajavahemikul 2015-2019 üle 40 protsendi, sealhulgas aastatel 2018-2019 7 protsenti. Suurim kasv sellel marsruudil toimus Kesk-Ameerikas, kus konfiskeeritud kokaiinikogused suurenesid ajavahemikul 2015-2019 60 protsenti, mis võib peegeldada seda, et üha rohkem kokaiinisaadetisi läbib Kesk-Ameerikat teel Mehhikosse. Seevastu Kariibi mere piirkonnas konfiskeeritud kokaiinikogused vähenesid ajavahemikul 2015-2018 ja taastusid 2019. aastal vaid osaliselt.
Ameerika Ühendriikide ametivõimude andmetel on põhilised kokaiinikaubanduse marsruudid Colombiast põhja poole jäävad Vaikse ookeani idaosa marsruudid, eelkõige kiirlaevad või poolsukelaparaadid, ning vähemal määral Atlandi ookeani marsruudid (Kariibi mere lääneosa ja Kariibi mere marsruudid), mis kulgevad kiirlaevadega ja lennukitega. Liikmesriikide aruannete kohaselt toimub suurem osa Kesk-Ameerika kaudu toimuvast kokaiinikaubandusest meritsi, kuid hiljutised suundumused Guatemalas näitavad meretee kasutamise vähenemist ja õhukaubanduse suurenemist (4 protsendilt kogu konfiskeeritud kokaiinist, mis sisenes Guatemalasse 2017. aastal, 20 protsendini 2018. aastal ja 30 protsendini 2019. aastal), mis kajastab peamiselt Venezuela Bolivari Vabariigist Guatemalasse suunduvate kokaiini salakaubaveo lendude suurenemist. Seega tõusis Venezuela Bolivari Vabariik 2019. aastal Guatemalas konfiskeeritud kokaiini puhul Colombia (75 protsenti) järel teiseks tähtsaimaks transiit-/väljaveo riigiks (25 protsenti kogu koguhulgast).
Ameerika Ühendriikide ametivõimude andmetel koonduvad peamised kokaiinikaubanduse marsruudid, Vaikse ookeani idaosa ja Kariibi mere lääneosa, Mehhikos, kust narkootikum siseneb Ameerika Ühendriikidesse peamiselt maismaad mööda riigi edelapiiri. Hinnanguliselt oli umbes 80 protsenti 2019. aastal Ameerika Ühendriikide turul leitud kokaiinist läbinud Mehhiko. Edelapiiril konfiskeeritud kogused viitavad siiski kokaiini salakaubanduse suurenemisele Mehhiko kaudu kuni 2017. aastani, pärast mida need näitavad vähenemist, samas kui Ameerika Ühendriikides konfiskeeritud kokaiini üldkogused kasvasid jätkuvalt. Need suundumused viitavad alternatiivsete kokaiinikaubanduse marsruutide tekkimisele, sealhulgas narkootikumide vedu Ameerika Ühendriikide meresadamatesse. Tegelikult teatati 2019. aastal Ameerika Ühendriikides konfiskeeritud kokaiini suurimatest kogustest Florida meresadamates, millele järgnesid California (peamiselt piki edelapiiri Mehhikoga), Pennsylvania ja Puerto Rico.
Sellegipoolest kontrollivad Mehhiko kuritegelikud organisatsioonid jätkuvalt suurt osa kokaiini impordist Ameerika Ühendriikidesse ja kokaiini hulgimüügist riigisiseselt. Jaemüügi osas toetuvad nad aga suuresti kohalikele kuritegelikele rühmitustele ja tänavajõugudele. Ameerika Ühendriikide ametiasutuste sõnul hangivad Mehhiko kuritegelikud rühmitused sageli mitmetonniseid kokaiinisaadetisi Lõuna-Ameerika uimastikaubitsejatelt, eelkõige Kolumbia kuritegelikelt rühmitustelt, ning toimetavad seejärel uimastit läbi Kesk-Ameerika ja Mehhiko, enne kui nad selle üle edelapiiri Ameerika Ühendriikidesse smugeldavad. Seevastu Kariibi mere ja õhu kaudu toimuvas kokaiinikaubanduses osalevad muu hulgas ka Dominikaani kuritegelikud rühmitused.
Näib, et kokaiinikaubanduse mustrid Mehhikosse on viimasel ajal muutunud: 2017. aastal oli olukord, kus enamik kokaiinist smugeldati meritsi (peamiselt Kolumbiast) ja maismaalt (Guatemalast), ning 2019. aastal oli olukord, kus suurem osa (52%) sisenes riiki teatatud andmete kohaselt õhuteed pidi.
Sõltumata sellest, et 2019. aastal suurenes kokaiini salakaubavedu mõnes riigis (eelkõige Mehhikos ja Guatemalas) õhu teel, näitavad olemasolevad andmed ka seda, et suurem osa Andide riikidest Ameerika Ühendriikidesse veetavast kokaiinist konfiskeeritakse endiselt meritsi. See vastab aruannetele, mille kohaselt konfiskeerivad Ameerika Ühendriikide ametivõimud jätkuvalt enamiku kokaiini merel Ameerika Ühendriikide mandriosa lähedal. Samal ajal on suurenenud posti teel toimuvad kokaiinisaadetised, mis moodustavad hinnanguliselt 9 protsenti kogu kokaiini impordist Ameerika Ühendriikidesse (2015. aastal oli see alla 5 protsendi), mis võib olla märk sellest, et üha rohkem tehinguid tehakse pimeda veebi kaudu, mis tavaliselt hõlmab posti teel toimuvaid saadetisi.
Enamik Ameerika Ühendriikides konfiskeeritud kokaiinist on mõeldud siseturule, kuigi osa riiki salakaubana toodud kokaiinist on mõeldud ka edasikaubanduseks teistesse riikidesse. UNODC-le esitatud aruannete põhjal, mis käsitlevad eri riikide poolt aastatel 2015-2019 konfiskeeritud uimastite päritolu-, transiit- ja sihtriike, on osa kokaiinisaadetisi enne teistesse Põhja-Ameerika (Kanada), Aasia (Indoneesia, Jaapan ja Korea Vabariik), Okeaania (Austraalia), Aafrika (Lõuna-Aafrika) ja Euroopa (Belgia, Iirimaa ja Itaalia) riikidesse jõudmist läbinud ka Ameerika Ühendriike. Ameerika Ühendriikide kasutamine Euroopasse suunduvate kokaiinisaadetiste transiidiriigina näib olevat siiski üsna hiljutine nähtus.
Mujal Põhja-Ameerikas on tuvastatud, et Kanada on Austraaliasse, Jaapanisse ja Uus-Meremaale suunduva kokaiini transiitriik. Mehhiko teatas, et umbes 4 protsenti 2018. aastal konfiskeeritud kokaiinist oli suunatud Madalmaadesse ja 8 protsenti 2019. aastal konfiskeeritud kokaiinist oli suunatud Hiinasse.
Lisaks teatasid Aasia (Hiina ja Indoneesia), Okeaania (Austraalia ja Uus-Meremaa), Aafrika (Kenya) ja Euroopa (Island) riigid ajavahemikul 2015-2019, et kokaiin oli enne nende territooriumile jõudmist muu hulgas läbinud Mehhiko.
Viimase kümne aasta jooksul on kokaiini jaemüügi puhtuse suundumused maailma kahel suurimal kokaiiniturul, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas, hakanud paralleelselt arenema. Pärast 2006. aastat vähenes kokaiini jaemüügi puhtus nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. See oli peamiselt tingitud kokaiini tootmise vähenemisest Kolumbias, enne kui see pärast 2013. aastat taas tõusis, mis oli tõenäoliselt tingitud kokaiini tootmise suurenemisest Andide riikides, eelkõige Kolumbias. Kuigi Ameerika Ühendriikide turul oli kokaiini puhtusaste traditsiooniliselt oluliselt kõrgem kui Euroopas, on see viimastel aastatel muutunud. Alates 2012. aastast on kokaiini puhtus jaemüügis olnud mõlemal turul peaaegu identne ja on liikunud samas suunas ülespoole. Absoluutväärtuse poolest on kokaiini puhtus Euroopas jõudnud järele Ameerika Ühendriikide kokaiini puhtusele, mis viitab sellele, et Atlandi ookean on muutunud kaubitsejate jaoks vähemaks takistuseks kui varem, vähemalt kui seda mõõta Andide riikidest põhja poole kulgeva kokaiinikaubanduse marsruudi suhtes. Euroopa on seega muutunud kokaiini konkurentsivõimelisemaks tarbijaks ning asjaolu, et see suundumus Euroopas on paralleelne Ameerika Ühendriikide suundumusega, näitab, et Euroopa kokaiiniturg reageerib muutustele kokaiini allikas sama hästi kui Ameerika Ühendriikide turg.
Kuigi võib väita, et selline lähenemine on märk üha "ühtsemast" atlandiülesest kokaiiniturust, on selle taga tõenäoliselt mitmeid tegureid. Nende hulka kuuluvad "uute" osalejate, näiteks Kagu-Euroopa riikide organiseeritud kuritegelike rühmituste, esilekerkimine Atlandi-üleste kokaiinikaubitsejate seas, samuti väiksemate osalejate koostöö, mille tulemuseks on konkurentsi suurenemine ja seega Euroopasse suunatud kokaiinikaubanduse tõhususe suurenemine. Ka tarneahel on muutunud, kuna monopolid on vähenenud nii Lõuna-Ameerika kokaiini tootmisahelas kui ka Atlandi-üleses kokaiinikaubanduses, kus uued osalejad on nüüd välja lülitanud vahendajad. Samuti on võimalik, et maailma suurim kokaiiniturg, Ameerika Ühendriikide turg, on saavutanud küllastumise ja/või et õiguskaitsealane tegevus Põhja-Ameerikasse suunduva salakaubanduse marsruutidel on aidanud kaasa sellele, et Euroopa turgu peetakse kõige väiksema vastupanu teedeks ja seega on Lõuna-Ameerikast Euroopasse suunduv kokaiinikaubandus suurenenud.
Kokaiini jaemüügi puhtuse suundumused, Ameerika Ühendriigid ning Lääne- ja Kesk-Euroopa, 2005-2018
Kuigi võib väita, et selline lähenemine on märk üha "ühtsemast" atlandiülesest kokaiiniturust, on selle taga tõenäoliselt mitmeid tegureid. Nende hulka kuuluvad "uute" osalejate, näiteks Kagu-Euroopa riikide organiseeritud kuritegelike rühmituste, esilekerkimine Atlandi-üleste kokaiinikaubitsejate seas, samuti väiksemate osalejate koostöö, mille tulemuseks on konkurentsi suurenemine ja seega Euroopasse suunatud kokaiinikaubanduse tõhususe suurenemine. Ka tarneahel on muutunud, kuna monopolid on vähenenud nii Lõuna-Ameerika kokaiini tootmisahelas kui ka Atlandi-üleses kokaiinikaubanduses, kus uued osalejad on nüüd välja lülitanud vahendajad. Samuti on võimalik, et maailma suurim kokaiiniturg, Ameerika Ühendriikide turg, on saavutanud küllastumise ja/või et õiguskaitsealane tegevus Põhja-Ameerikasse suunduva salakaubanduse marsruutidel on aidanud kaasa sellele, et Euroopa turgu peetakse kõige väiksema vastupanu teedeks ja seega on Lõuna-Ameerikast Euroopasse suunduv kokaiinikaubandus suurenenud.
Kokaiini jaemüügi puhtuse suundumused, Ameerika Ühendriigid ning Lääne- ja Kesk-Euroopa, 2005-2018
Viimastel aastatel Euroopas kinnipeetud kokaiini rekordkogused on suures osas tingitud konfiskeeritud saadetistest, mis jõudsid Euroopasse meritsi, eelkõige konteinerkaubana meresadamates, kuigi konfiskeerimisi tehakse ka merel. Väga suured kokaiinikogused on konfiskeeritud Antwerpeni (Belgia), Rotterdami (Madalmaad) ja hiljuti Hamburgi (Saksamaa) sadamates ning suured kogused on konfiskeeritud ka Hispaania ja Itaalia meresadamates.
Hoolimata COVID-19 pandeemiast näitavad esialgsed andmed tolliasutuste poolt registreeritud konfiskeerimiste kohta 12 Lääne- ja Kesk-Euroopa riigis (Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Island, Iirimaa, Itaalia, Malta, Madalmaad, Norra, Portugal ja Hispaania), et 2020. aastal suurenesid sadamates konfiskeeritud kokaiinikogused 18% (118 tonnilt 140 tonnile).
Eelkõige Antwerpeni sadamas kinnipeetud kokaiinikogus on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja moodustab nüüdseks märkimisväärse osa kogu Euroopas konfiskeeritud kokaiinikogusest (2019. aastal 28 protsenti). Suurem osa Antwerpenisse jõudvast kokaiinist on tõenäoliselt mõeldud Madalmaadest tegutsevatele kuritegelikele organisatsioonidele, kust kokaiini levitatakse teistesse Euroopa sihtkohtadesse.
Nagu meediakanalid on teatanud, konfiskeeriti 2021. aasta veebruaris Hamburgi sadamas 16 tonni Paraguayst saadetud kokaiini. Sellega oli seotud isik, kes oli vastutav ka teise 7-tonnise saadetise eest, mis konfiskeeriti paralleelselt Antwerpenis, mis kinnitas Madalmaades asuvate riikidevaheliste sidemetega kuritegelike organisatsioonide keskset rolli kokaiini Euroopasse importimise haldamisel.
Antwerpeni sadamas (Belgia) konfiskeeritud kokaiini kogus, 2013-2020
Hoolimata COVID-19 pandeemiast näitavad esialgsed andmed tolliasutuste poolt registreeritud konfiskeerimiste kohta 12 Lääne- ja Kesk-Euroopa riigis (Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Island, Iirimaa, Itaalia, Malta, Madalmaad, Norra, Portugal ja Hispaania), et 2020. aastal suurenesid sadamates konfiskeeritud kokaiinikogused 18% (118 tonnilt 140 tonnile).
Eelkõige Antwerpeni sadamas kinnipeetud kokaiinikogus on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja moodustab nüüdseks märkimisväärse osa kogu Euroopas konfiskeeritud kokaiinikogusest (2019. aastal 28 protsenti). Suurem osa Antwerpenisse jõudvast kokaiinist on tõenäoliselt mõeldud Madalmaadest tegutsevatele kuritegelikele organisatsioonidele, kust kokaiini levitatakse teistesse Euroopa sihtkohtadesse.
Nagu meediakanalid on teatanud, konfiskeeriti 2021. aasta veebruaris Hamburgi sadamas 16 tonni Paraguayst saadetud kokaiini. Sellega oli seotud isik, kes oli vastutav ka teise 7-tonnise saadetise eest, mis konfiskeeriti paralleelselt Antwerpenis, mis kinnitas Madalmaades asuvate riikidevaheliste sidemetega kuritegelike organisatsioonide keskset rolli kokaiini Euroopasse importimise haldamisel.
Antwerpeni sadamas (Belgia) konfiskeeritud kokaiini kogus, 2013-2020
Last edited by a moderator:
Kokaiinikaubanduse suurenemine Euroopasse.
Maailma suuruselt teine kokaiinikaubanduse voog on Andide riikidest Euroopasse, eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopasse, mis on Põhja-Ameerika turu järel suuruselt teine uimastiturg. Lääne- ja Kesk-Euroopas konfiskeeritud kokaiinikogus kasvas ajavahemikul 2015-2019 rohkem kui kaks korda, samas kui hinnad jäid stabiilseks ja kokaiini puhtusaste suurenes, mis viitab sellele, et kokaiini voog Lääne- ja Kesk-Euroopasse ja kokaiini kättesaadavus on üldiselt suurenenud, vaatamata konfiskeeritud uimastikoguste järsule suurenemisele.
Lõuna-Ameerikast Euroopasse veetud kokaiini peamised sisenemiskohad on Belgia, Madalmaad ja Hispaania. Lääne- ja Kesk-Euroopasse salakaubana toimetatud saadetiste konfiskeeritud kokaiiniproovide kohtuekspertiis on kinnitanud, et Euroopasse veetav kokaiin pärineb peamiselt Colombiast (68 %) ning vähemal määral Peruust (19 %) ja Boliivia Mitteriiklikust Riigist (4 %).
Kuigi suurem osa Euroopasse veetavast kokaiinist pärineb endiselt Colombiast ja väljub sealt, on Brasiiliast üha sagedamini teatatud kui transiitriigist, kust kokaiinisaadetised Euroopasse suunduvad. Ajavahemikul 2015-2019 oli kõige sagedamini teatatud Lääne- ja Kesk-Euroopasse suunduvate saadetiste päritolu-, lähte- ja transiitriik Colombia, millele järgnesid Brasiilia ja Ecuador; aastatel 2010-2014 oli nimekirja eesotsas Colombia, seejärel Peruu ja seejärel Brasiilia.
Osa Euroopasse veetavast kokaiinist veetakse ka läbi transiitpiirkondade, eelkõige Lääne-Aafrika ja Põhja-Aafrika, nagu näitavad viimastel aastatel Lääne-Aafrikas ja Marokos toimunud märkimisväärsed kokaiini konfiskeerimised.
Suurem osa Euroopa narkoturgudel kättesaadavast kokaiinist viiakse Euroopasse meritsi, peamiselt merekonteinerite kaudu, mis sisenevad Euroopasse selliste suurte sadamate kaudu nagu Antwerpen (Belgia), Rotterdam (Madalmaad), Hamburg (Saksamaa) ja Valencia (Hispaania). Pärast nende peamiste jaotuskeskuste kaudu Euroopasse sisenemist veetakse kokaiinisaadetised tavaliselt edasi maanteed mööda piirkonna sihtturgudele.
Maailma suuruselt teine kokaiinikaubanduse voog on Andide riikidest Euroopasse, eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopasse, mis on Põhja-Ameerika turu järel suuruselt teine uimastiturg. Lääne- ja Kesk-Euroopas konfiskeeritud kokaiinikogus kasvas ajavahemikul 2015-2019 rohkem kui kaks korda, samas kui hinnad jäid stabiilseks ja kokaiini puhtusaste suurenes, mis viitab sellele, et kokaiini voog Lääne- ja Kesk-Euroopasse ja kokaiini kättesaadavus on üldiselt suurenenud, vaatamata konfiskeeritud uimastikoguste järsule suurenemisele.
Lõuna-Ameerikast Euroopasse veetud kokaiini peamised sisenemiskohad on Belgia, Madalmaad ja Hispaania. Lääne- ja Kesk-Euroopasse salakaubana toimetatud saadetiste konfiskeeritud kokaiiniproovide kohtuekspertiis on kinnitanud, et Euroopasse veetav kokaiin pärineb peamiselt Colombiast (68 %) ning vähemal määral Peruust (19 %) ja Boliivia Mitteriiklikust Riigist (4 %).
Kuigi suurem osa Euroopasse veetavast kokaiinist pärineb endiselt Colombiast ja väljub sealt, on Brasiiliast üha sagedamini teatatud kui transiitriigist, kust kokaiinisaadetised Euroopasse suunduvad. Ajavahemikul 2015-2019 oli kõige sagedamini teatatud Lääne- ja Kesk-Euroopasse suunduvate saadetiste päritolu-, lähte- ja transiitriik Colombia, millele järgnesid Brasiilia ja Ecuador; aastatel 2010-2014 oli nimekirja eesotsas Colombia, seejärel Peruu ja seejärel Brasiilia.
Osa Euroopasse veetavast kokaiinist veetakse ka läbi transiitpiirkondade, eelkõige Lääne-Aafrika ja Põhja-Aafrika, nagu näitavad viimastel aastatel Lääne-Aafrikas ja Marokos toimunud märkimisväärsed kokaiini konfiskeerimised.
Suurem osa Euroopa narkoturgudel kättesaadavast kokaiinist viiakse Euroopasse meritsi, peamiselt merekonteinerite kaudu, mis sisenevad Euroopasse selliste suurte sadamate kaudu nagu Antwerpen (Belgia), Rotterdam (Madalmaad), Hamburg (Saksamaa) ja Valencia (Hispaania). Pärast nende peamiste jaotuskeskuste kaudu Euroopasse sisenemist veetakse kokaiinisaadetised tavaliselt edasi maanteed mööda piirkonna sihtturgudele.
.
Viimastel aastatel on täheldatud Lõuna-Ameerika ja Euroopa vahelise kokaiini tarneahela juhtimises osalevate kuritegelike osalejate mitmekesistumist. Varem domineeris selles ebaseaduslikus kaubanduses väike arv väljakujunenud osalejaid ja kanaleid, eelkõige Itaalia organiseeritud kuritegelikud rühmitused ning Colombia ja Hispaania rühmituste vahelised liidud. Sellised kuritegelikud rühmitused nagu "Ndrangheta" (mille tuumik asub Itaalia Calabria piirkonnas) kasutasid konkurentsieelist teiste Euroopa salakaubandusorganisatsioonide ees tänu oma kohalolekule Ladina-Ameerikas ja otsestele kontaktidele tarnijatega riikides või nende lähedal, kus kokaiini toodetakse.
Madalmaad on aastaid olnud mitme kuritegeliku organisatsiooni, sealhulgas Madalmaade enda jaoks oluline peatuspaik, kus nad võtavad vastu Lõuna-Ameerikast pärit kokaiinisaadetisi ja levitavad seda narkootikumi kogu Euroopas. Viimastel aastatel on aga mitmed teised Euroopa rühmitused tõusnud peamisteks tegijateks, kes korraldavad märkimisväärsete kokaiinikoguste Euroopasse toimetamist, luues ka oma kohaloleku ja kontaktid Ladina-Ameerikas. Mõningal määral võib seda soodustada Kolumbias pärast FARC-EP demobiliseerimist üha enam killustunud kuritegelik maastik. Väiksemate kuritegelike ja relvastatud mitteriiklike rühmituste levik, kokaiini tootmise ja salakaubanduse ahela eri etappe kontrollivate monoliitse organisatsioonide puudumine ning nende tegevuste suurem killustatus võisid tekitada uusi liite ja tarneahelaid.
Mõned tekkivad võrgustikud, eelkõige Albaania võrgustikud, on seotud ka kokaiini levitamisega kogu Euroopas ja mitmes Euroopa riigis, mis võimaldab neil rakendada "läbivat" ärimudelit.
Serbia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ja Serbia kodanikest koosnevatest serbohorvaadi keelt kõnelevatest rühmitustest on samuti saanud olulised osalised suurte kokaiinikoguste hankimisel ning transpordi ja müügi korraldamisel Euroopa ostjatele. Selline mitmekesistumine on toonud kaasa nii suurenenud konkurentsi kui ka üha sagedamini esineva koostöö erinevate kokaiinikaubandusega tegelevate rühmituste vahel, mille tulemuseks on tõhusam tarneahel. Koos kokapõõsa kasvatamise ja kokaiini tootmise kõrge tasemega Lõuna-Ameerikas on need arengud tõenäoliselt aidanud kaasa kokaiini kättesaadavuse suurenemisele Euroopas.
Euroopas seoses üksikute kokaiini konfiskeerimistega vahistatud välismaalaste jaotus kodakondsuse järgi, vastavalt konfiskeerimise suurusele, 2018-2020
Madalmaad on aastaid olnud mitme kuritegeliku organisatsiooni, sealhulgas Madalmaade enda jaoks oluline peatuspaik, kus nad võtavad vastu Lõuna-Ameerikast pärit kokaiinisaadetisi ja levitavad seda narkootikumi kogu Euroopas. Viimastel aastatel on aga mitmed teised Euroopa rühmitused tõusnud peamisteks tegijateks, kes korraldavad märkimisväärsete kokaiinikoguste Euroopasse toimetamist, luues ka oma kohaloleku ja kontaktid Ladina-Ameerikas. Mõningal määral võib seda soodustada Kolumbias pärast FARC-EP demobiliseerimist üha enam killustunud kuritegelik maastik. Väiksemate kuritegelike ja relvastatud mitteriiklike rühmituste levik, kokaiini tootmise ja salakaubanduse ahela eri etappe kontrollivate monoliitse organisatsioonide puudumine ning nende tegevuste suurem killustatus võisid tekitada uusi liite ja tarneahelaid.
Mõned tekkivad võrgustikud, eelkõige Albaania võrgustikud, on seotud ka kokaiini levitamisega kogu Euroopas ja mitmes Euroopa riigis, mis võimaldab neil rakendada "läbivat" ärimudelit.
Serbia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ja Serbia kodanikest koosnevatest serbohorvaadi keelt kõnelevatest rühmitustest on samuti saanud olulised osalised suurte kokaiinikoguste hankimisel ning transpordi ja müügi korraldamisel Euroopa ostjatele. Selline mitmekesistumine on toonud kaasa nii suurenenud konkurentsi kui ka üha sagedamini esineva koostöö erinevate kokaiinikaubandusega tegelevate rühmituste vahel, mille tulemuseks on tõhusam tarneahel. Koos kokapõõsa kasvatamise ja kokaiini tootmise kõrge tasemega Lõuna-Ameerikas on need arengud tõenäoliselt aidanud kaasa kokaiini kättesaadavuse suurenemisele Euroopas.
Euroopas seoses üksikute kokaiini konfiskeerimistega vahistatud välismaalaste jaotus kodakondsuse järgi, vastavalt konfiskeerimise suurusele, 2018-2020
Last edited by a moderator:
Kasvav kokaiinikaubandus Brasiiliast Aafrika kaudu Euroopasse.
Aafrikas konfiskeeritud kokaiini üldkogus suurenes 2015. aasta 1,2 tonnilt 12,9 tonnini 2019. aastal, mis on viie aastaga kümnekordne kasv. See kogus vastas siiski 0,9 protsendile 2019. aastal konfiskeeritud kokaiinikogusest kogu maailmas, mis koos kokaiinitarbimise suhteliselt tagasihoidliku levikuga selles piirkonnas viitab sellele, et see kontinent ei pruugi olla kokaiini peamine sihtturg.
Kuna viimase viie aasta jooksul ei ole teateid õiguskaitse suutlikkuse märkimisväärsest tugevdamisest, on tõenäoline, et konfiskeeritud kokaiinikoguse suurenemine kajastab Aafrikasse ja Aafrikast lähtuva kokaiinikaubanduse tegelikku kasvu, eelkõige Lääne- ja Kesk-Aafrika ning Põhja-Aafrika kaudu, mis moodustasid ajavahemikul 2015-2019 vastavalt 54 ja 39 protsenti Aafrikas konfiskeeritud kokaiini üldkogusest. See rõhutab selgelt nende kahe allpiirkonna domineerimist Aafrikat mõjutavas kokaiinikaubanduses.
Aafrikasse, Aafrikas ja Aafrikast väljaviidud kokaiini konfiskeerimised toovad esile mandri jätkuva rolli ülemaailmsel kokaiiniturul. Peamine Aafrikasse suunduvate saadetiste lähteriik näib olevat Brasiilia, mis on võimalik tänu selle kaubandusinfrastruktuurile ja keelelistele sidemetele mõne Aafrika riigiga. Ajavahemikul 2015-2019 oli Brasiilia riik, millest Aafrika riigid teatasid kõige sagedamini kokaiinisaadetiste päritolu-, lähte- või transiidiriigina, moodustades 47 protsenti kõigist sellistest aruannetest (välja arvatud Aafrika lähte- ja transiidiriigid). Seevastu Kolumbia moodustas 16 protsenti, Peruu 7 protsenti, Mehhiko 4 protsenti ja Venezuela Bolivari Vabariik 4 protsenti.
Viimasel kahel aastal on jätkuvalt täheldatud, et kokaiinisaadetised suunduvad peamiselt Brasiiliast, peamiselt meritsi, kuid ka õhuteed pidi, sihtkohtadesse Aafrikas, Euroopasse (eelkõige Belgiasse, millele järgnesid (liikmesriikide poolt ajavahemikul 2015-2019 tehtud märkuste vähenevas järjekorras) Madalmaad, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal) ning osaliselt Aasiasse ja Okeaaniasse.
Aafrikas konfiskeeritud kokaiini üldkogus suurenes 2015. aasta 1,2 tonnilt 12,9 tonnini 2019. aastal, mis on viie aastaga kümnekordne kasv. See kogus vastas siiski 0,9 protsendile 2019. aastal konfiskeeritud kokaiinikogusest kogu maailmas, mis koos kokaiinitarbimise suhteliselt tagasihoidliku levikuga selles piirkonnas viitab sellele, et see kontinent ei pruugi olla kokaiini peamine sihtturg.
Kuna viimase viie aasta jooksul ei ole teateid õiguskaitse suutlikkuse märkimisväärsest tugevdamisest, on tõenäoline, et konfiskeeritud kokaiinikoguse suurenemine kajastab Aafrikasse ja Aafrikast lähtuva kokaiinikaubanduse tegelikku kasvu, eelkõige Lääne- ja Kesk-Aafrika ning Põhja-Aafrika kaudu, mis moodustasid ajavahemikul 2015-2019 vastavalt 54 ja 39 protsenti Aafrikas konfiskeeritud kokaiini üldkogusest. See rõhutab selgelt nende kahe allpiirkonna domineerimist Aafrikat mõjutavas kokaiinikaubanduses.
Aafrikasse, Aafrikas ja Aafrikast väljaviidud kokaiini konfiskeerimised toovad esile mandri jätkuva rolli ülemaailmsel kokaiiniturul. Peamine Aafrikasse suunduvate saadetiste lähteriik näib olevat Brasiilia, mis on võimalik tänu selle kaubandusinfrastruktuurile ja keelelistele sidemetele mõne Aafrika riigiga. Ajavahemikul 2015-2019 oli Brasiilia riik, millest Aafrika riigid teatasid kõige sagedamini kokaiinisaadetiste päritolu-, lähte- või transiidiriigina, moodustades 47 protsenti kõigist sellistest aruannetest (välja arvatud Aafrika lähte- ja transiidiriigid). Seevastu Kolumbia moodustas 16 protsenti, Peruu 7 protsenti, Mehhiko 4 protsenti ja Venezuela Bolivari Vabariik 4 protsenti.
Viimasel kahel aastal on jätkuvalt täheldatud, et kokaiinisaadetised suunduvad peamiselt Brasiiliast, peamiselt meritsi, kuid ka õhuteed pidi, sihtkohtadesse Aafrikas, Euroopasse (eelkõige Belgiasse, millele järgnesid (liikmesriikide poolt ajavahemikul 2015-2019 tehtud märkuste vähenevas järjekorras) Madalmaad, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal) ning osaliselt Aasiasse ja Okeaaniasse.
Kokaiinikaubandus Brasiiliast Aafrikasse.
Mitmed viimastel aastatel Brasiilias konfiskeeritud kokaiinisaadetised olid tegelikult suunatud Aafrikasse, tavaliselt ümberlaadimiskohana edasise Euroopasse suunatud salakaubaveo jaoks, kuigi mõned saadetised olid mõeldud ka Euroopa kaudu Aafrikasse. Näiteks 2019. aasta juunis konfiskeeriti São Paulos konteineris 0,7 tonni kokaiini, mis oli mõeldud Belgia kaudu Ghanasse transportimiseks. 2020. aasta detsembris konfiskeeriti São Paulos asuvas konteineris 360 kg kokaiini, mis oli mõeldud Hispaania kaudu Nigeeriasse. Otseveod Aafrikasse on aga endiselt tavalisemad. Näiteks 2019. aasta novembris konfiskeeriti São Paulos 1,3 tonni kokaiini kahes konteineris, mis oli mõeldud laevaga Marokosse. São Paulos ja Santa Catarina osariigis konfiskeeriti ka 100-400 kg suuruseid konteinereid, mis olid mõeldud veoks Côte d'Ivoire'i (2020. aasta mais), Liibüasse (2020. aasta mais) ja Nigeeriasse (2020. aasta detsembris). Peale selle veeti ajavahemikul 2019-2021 väiksemaid kokaiinikoguseid (1-10 kg kaubitseja kohta) õhuteed pidi mitmesse Aafrika riiki, nimelt Angola, Benin, Burundi, Kamerun, Kongo Demokraatlik Vabariik, Egiptus, Ekvatoriaal-Guinea, Etioopia, Mali, Mosambiik, Namiibia, Nigeeria, Seišellid ja Sierra Leone.
Samal ajal konfiskeeriti Aafrikas mitmeid märkimisväärseid Brasiiliast väljunud kokaiini koguseid. Näiteks 2019. aasta jaanuaris konfiskeerisid Lõuna-Aafrika ametiasutused 706 kg kokaiini Brasiiliast meritsi saadetud konteineris, mis pidi teel lõppsihtkohta Indiasse Lõuna-Aafrika ja seejärel Singapuri läbima. Juunis 2019 konfiskeerisid Senegali ametiasutused 798 kg kokaiini 15 uue auto sees, mis asus Brasiiliast Angolasse suunduva laeva pardal. Detsembris 2019 konfiskeerisid Benini ametiasutused 755 kg kokaiini Beninis asuvas konteineris, mis oli pärit Brasiiliast ja pidi enne lõppsihtkohta Euroopasse jõudmist läbima Nigerit. 2018. aasta septembris konfiskeeriti meediateadete kohaselt São Paulo lähedal São Paulo sadamas Brasiilias Santose sadamas 1,2 tonni kokaiini, mis oli mõeldud Côte d'Ivoire'i Abidjani sadamasse. Hilisemad uurimised näivad paljastanud, et saadetis oli osa suuremast skeemist, mille korraldasid Itaalia organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes lõid sel eesmärgil Abidjanis võltsitud ehitusettevõtte, et saaks seaduslikult osta Brasiiliast kasutatud seadmeid, millesse kokaiin oli peidetud. Kokaiini lõplikud ostjad olid väidetavalt Ndrangheta ja Camorra Itaalias. Hoolimata sellest, et arreteeriti mitu selles kaubitsemisega seotud isikut, sealhulgas mitu itaallast ja Côte d'Ivoire'i kodanikku, jätkus kokaiinikaubandus Brasiiliast Côte d'Ivoire'i. Veebruaris 2020 konfiskeerisid Côte d'Ivoire'i ametiasutused riigi territoriaalvetes 411 kg kokaiini Brasiiliast väljunud laevalt. Samamoodi konfiskeerisid Brasiilia ametiasutused 2020. aasta aprillis São Paulo lähedal asuvas meresadamas 146 kg kokaiini, mis oli mõeldud Côte d'Ivoire'ile, kuigi lõppsihtkoht oli tõenäoliselt Antwerpeni sadam Belgias.
2020. aasta veebruaris konfiskeeris Nigeeria riiklik narkoamet Lagosis Tin Can Islandi sadamas 43 kg kokaiini, mis oli väljunud Brasiiliast. 2020. aasta novembris konfiskeerisid Nigeeria ametiasutused 12 kg kokaiini, mis oli teel São Paulost Etioopias asuvasse Addis Abebasse, ning 2021. aasta jaanuaris konfiskeerisid nad 27 kg kokaiini, mis oli saabunud Brasiiliast Addis Abeba kaudu. Märkimisväärne kogus kokaiini väljus Brasiiliast ka Guinea-Bissausse. 2019. aasta märtsis konfiskeeriti Guinea-Bissaus 0,8 tonni narkootikumi, mis leiti külmutatud kalaga koormatud veoauto valepõhjast ja mis oli ilmselt mõeldud edasiseks veoks Saheli riikide kaudu Põhja-Aafrikasse ja Euroopasse.
2019. aasta septembris konfiskeeriti üle 1,8 tonni; salakaubaveooperatsioonis osalesid Colombia, Guinea-Bissau ja Mali kodanikud. Guinea-Bissaust võidakse kokaiini transportida õhuteed pidi Portugali Lissaboni.
Kokaiinikaubandus teistest Lõuna-Ameerika riikidest Aafrikasse.
Vahepeal mängivad jätkuvalt rolli ja/või on üha enam seotud kokaiini saatmisega Aafrikasse ka teised Lõuna-Ameerika lähteriigid. Näiteks 2019. aastal konfiskeerisid Colombia ametivõimud 1,2 tonni kokaiini Cabo Verdele mõeldud konteineris. 2019. aasta septembris konfiskeerisid Lõuna-Aafrika ametiasutused 85 kg kokaiini konteineris, mis oli väljunud Ecuadorist. 2019. aasta detsembris konfiskeerisid Uruguay õiguskaitseasutused üle 6 tonni kokaiini, mis oli mõeldud Togosse. Eelmine rekordkogus Uruguay konfiskeerimist oli 3 tonni kokaiini, mis leiti 2019. aasta novembris Montevideo sadamas asuvas konteineris, mis oli meedia andmetel samuti mõeldud Aafrikasse. 2020. aasta veebruaris konfiskeeriti 350 kg kokaiini Guyanas, mis oli teel Nigeeriasse. Detsembris 2020 konfiskeeriti Panamas 51 kg kokaiini konteineris, mis oli mõeldud Lõuna-Aafrikasse. Paar kuud hiljem, 2021. aasta veebruaris, konfiskeerisid Côte d'Ivoire'i julgeolekujõud üle 1 tonni kokaiini, mis oli riiki toimetatud Paraguay kaudu.
Kokaiinikaubandus Aafrikast Euroopasse.
Paralleelselt näib Benin olevat kujunenud oluliseks kokaiinisaadetiste transiit- ja lähteriigiks Aafrikas, osaliselt tänu sellele, et Cotonou lennujaam töötas suure osa 2020. aasta perioodist, mil naaberriikide lennujaamad olid COVID-19 pandeemia tõttu suletud. See meelitas naaberriikide uimastikaubitsejaid, kes jätkasid Benini kasutamist ümberlaadimiskohana isegi siis, kui piirkonna teiste riikide lennujaamad olid taas avatud. 2020. aasta viimase nelja kuu jooksul peeti Cotonous, Brüsselis ja Pariisis kinni 28 narkokullerit (peamiselt kokaiini salakaubana), kes olid väljunud Beninist või läbinud seda. Enamik neist oli Nigeeria taustaga, kuid neil oli Euroopa (enamasti Itaalia) pass või elamisluba; mõned olid Euroopa passiomanikud, kellel ei olnud Nigeeria tausta.
Tuvastati ka teistest piirkonna riikidest pärit salakaubavedajad. Näiteks 2020. aasta novembris arreteeriti Cotonou lennujaamas Ghana kuller, kelle valduses oli 14 kg kokaiini, mille ta oli omandanud Brasiiliast ja toimetanud selle Brasiiliast Addis Abeba kaudu Beninisse.
Veelgi üllatavam on see, et märkimisväärne osa kogu Beninis 2020. aastal kinnipeetud kokaiinist oli salakaubana veetud Antwerpeni (Belgia) kaudu konteineris, mis oli koormatud 557 kg kašupähklitega, mis konfiskeeriti Beninis 2020. aasta oktoobris. See viitab sellele, et osa kokaiinist veetakse Lõuna-Ameerikast Euroopa kaudu Aafrikasse, et seda seejärel Euroopasse reeksportida.
Mitmed viimastel aastatel Brasiilias konfiskeeritud kokaiinisaadetised olid tegelikult suunatud Aafrikasse, tavaliselt ümberlaadimiskohana edasise Euroopasse suunatud salakaubaveo jaoks, kuigi mõned saadetised olid mõeldud ka Euroopa kaudu Aafrikasse. Näiteks 2019. aasta juunis konfiskeeriti São Paulos konteineris 0,7 tonni kokaiini, mis oli mõeldud Belgia kaudu Ghanasse transportimiseks. 2020. aasta detsembris konfiskeeriti São Paulos asuvas konteineris 360 kg kokaiini, mis oli mõeldud Hispaania kaudu Nigeeriasse. Otseveod Aafrikasse on aga endiselt tavalisemad. Näiteks 2019. aasta novembris konfiskeeriti São Paulos 1,3 tonni kokaiini kahes konteineris, mis oli mõeldud laevaga Marokosse. São Paulos ja Santa Catarina osariigis konfiskeeriti ka 100-400 kg suuruseid konteinereid, mis olid mõeldud veoks Côte d'Ivoire'i (2020. aasta mais), Liibüasse (2020. aasta mais) ja Nigeeriasse (2020. aasta detsembris). Peale selle veeti ajavahemikul 2019-2021 väiksemaid kokaiinikoguseid (1-10 kg kaubitseja kohta) õhuteed pidi mitmesse Aafrika riiki, nimelt Angola, Benin, Burundi, Kamerun, Kongo Demokraatlik Vabariik, Egiptus, Ekvatoriaal-Guinea, Etioopia, Mali, Mosambiik, Namiibia, Nigeeria, Seišellid ja Sierra Leone.
Samal ajal konfiskeeriti Aafrikas mitmeid märkimisväärseid Brasiiliast väljunud kokaiini koguseid. Näiteks 2019. aasta jaanuaris konfiskeerisid Lõuna-Aafrika ametiasutused 706 kg kokaiini Brasiiliast meritsi saadetud konteineris, mis pidi teel lõppsihtkohta Indiasse Lõuna-Aafrika ja seejärel Singapuri läbima. Juunis 2019 konfiskeerisid Senegali ametiasutused 798 kg kokaiini 15 uue auto sees, mis asus Brasiiliast Angolasse suunduva laeva pardal. Detsembris 2019 konfiskeerisid Benini ametiasutused 755 kg kokaiini Beninis asuvas konteineris, mis oli pärit Brasiiliast ja pidi enne lõppsihtkohta Euroopasse jõudmist läbima Nigerit. 2018. aasta septembris konfiskeeriti meediateadete kohaselt São Paulo lähedal São Paulo sadamas Brasiilias Santose sadamas 1,2 tonni kokaiini, mis oli mõeldud Côte d'Ivoire'i Abidjani sadamasse. Hilisemad uurimised näivad paljastanud, et saadetis oli osa suuremast skeemist, mille korraldasid Itaalia organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes lõid sel eesmärgil Abidjanis võltsitud ehitusettevõtte, et saaks seaduslikult osta Brasiiliast kasutatud seadmeid, millesse kokaiin oli peidetud. Kokaiini lõplikud ostjad olid väidetavalt Ndrangheta ja Camorra Itaalias. Hoolimata sellest, et arreteeriti mitu selles kaubitsemisega seotud isikut, sealhulgas mitu itaallast ja Côte d'Ivoire'i kodanikku, jätkus kokaiinikaubandus Brasiiliast Côte d'Ivoire'i. Veebruaris 2020 konfiskeerisid Côte d'Ivoire'i ametiasutused riigi territoriaalvetes 411 kg kokaiini Brasiiliast väljunud laevalt. Samamoodi konfiskeerisid Brasiilia ametiasutused 2020. aasta aprillis São Paulo lähedal asuvas meresadamas 146 kg kokaiini, mis oli mõeldud Côte d'Ivoire'ile, kuigi lõppsihtkoht oli tõenäoliselt Antwerpeni sadam Belgias.
2020. aasta veebruaris konfiskeeris Nigeeria riiklik narkoamet Lagosis Tin Can Islandi sadamas 43 kg kokaiini, mis oli väljunud Brasiiliast. 2020. aasta novembris konfiskeerisid Nigeeria ametiasutused 12 kg kokaiini, mis oli teel São Paulost Etioopias asuvasse Addis Abebasse, ning 2021. aasta jaanuaris konfiskeerisid nad 27 kg kokaiini, mis oli saabunud Brasiiliast Addis Abeba kaudu. Märkimisväärne kogus kokaiini väljus Brasiiliast ka Guinea-Bissausse. 2019. aasta märtsis konfiskeeriti Guinea-Bissaus 0,8 tonni narkootikumi, mis leiti külmutatud kalaga koormatud veoauto valepõhjast ja mis oli ilmselt mõeldud edasiseks veoks Saheli riikide kaudu Põhja-Aafrikasse ja Euroopasse.
2019. aasta septembris konfiskeeriti üle 1,8 tonni; salakaubaveooperatsioonis osalesid Colombia, Guinea-Bissau ja Mali kodanikud. Guinea-Bissaust võidakse kokaiini transportida õhuteed pidi Portugali Lissaboni.
Kokaiinikaubandus teistest Lõuna-Ameerika riikidest Aafrikasse.
Vahepeal mängivad jätkuvalt rolli ja/või on üha enam seotud kokaiini saatmisega Aafrikasse ka teised Lõuna-Ameerika lähteriigid. Näiteks 2019. aastal konfiskeerisid Colombia ametivõimud 1,2 tonni kokaiini Cabo Verdele mõeldud konteineris. 2019. aasta septembris konfiskeerisid Lõuna-Aafrika ametiasutused 85 kg kokaiini konteineris, mis oli väljunud Ecuadorist. 2019. aasta detsembris konfiskeerisid Uruguay õiguskaitseasutused üle 6 tonni kokaiini, mis oli mõeldud Togosse. Eelmine rekordkogus Uruguay konfiskeerimist oli 3 tonni kokaiini, mis leiti 2019. aasta novembris Montevideo sadamas asuvas konteineris, mis oli meedia andmetel samuti mõeldud Aafrikasse. 2020. aasta veebruaris konfiskeeriti 350 kg kokaiini Guyanas, mis oli teel Nigeeriasse. Detsembris 2020 konfiskeeriti Panamas 51 kg kokaiini konteineris, mis oli mõeldud Lõuna-Aafrikasse. Paar kuud hiljem, 2021. aasta veebruaris, konfiskeerisid Côte d'Ivoire'i julgeolekujõud üle 1 tonni kokaiini, mis oli riiki toimetatud Paraguay kaudu.
Kokaiinikaubandus Aafrikast Euroopasse.
Paralleelselt näib Benin olevat kujunenud oluliseks kokaiinisaadetiste transiit- ja lähteriigiks Aafrikas, osaliselt tänu sellele, et Cotonou lennujaam töötas suure osa 2020. aasta perioodist, mil naaberriikide lennujaamad olid COVID-19 pandeemia tõttu suletud. See meelitas naaberriikide uimastikaubitsejaid, kes jätkasid Benini kasutamist ümberlaadimiskohana isegi siis, kui piirkonna teiste riikide lennujaamad olid taas avatud. 2020. aasta viimase nelja kuu jooksul peeti Cotonous, Brüsselis ja Pariisis kinni 28 narkokullerit (peamiselt kokaiini salakaubana), kes olid väljunud Beninist või läbinud seda. Enamik neist oli Nigeeria taustaga, kuid neil oli Euroopa (enamasti Itaalia) pass või elamisluba; mõned olid Euroopa passiomanikud, kellel ei olnud Nigeeria tausta.
Tuvastati ka teistest piirkonna riikidest pärit salakaubavedajad. Näiteks 2020. aasta novembris arreteeriti Cotonou lennujaamas Ghana kuller, kelle valduses oli 14 kg kokaiini, mille ta oli omandanud Brasiiliast ja toimetanud selle Brasiiliast Addis Abeba kaudu Beninisse.
Veelgi üllatavam on see, et märkimisväärne osa kogu Beninis 2020. aastal kinnipeetud kokaiinist oli salakaubana veetud Antwerpeni (Belgia) kaudu konteineris, mis oli koormatud 557 kg kašupähklitega, mis konfiskeeriti Beninis 2020. aasta oktoobris. See viitab sellele, et osa kokaiinist veetakse Lõuna-Ameerikast Euroopa kaudu Aafrikasse, et seda seejärel Euroopasse reeksportida.
Last edited by a moderator:
Aasia kujuneb kokaiini transiitpiirkonnaks.
2019. aastal Aasias konfiskeeritud kokaiini kogus oli 19,1 tonni, mis on peaaegu viieteistkümnekordne kasv võrreldes 2015. aastal teatatud 1,3 tonniga. Ajavahemikul 2015-2019 konfiskeeriti suurim kogus kokaiini piirkonnas Ida- ja Kagu-Aasias (79% kogu koguhulgast), millele järgnesid Lähis-Ida ja Lähis-Ida ning Edela-Aasia (14%) ja Lõuna-Aasia (7%).
Suurem osa 2019. aastal Aasias konfiskeeritud kokaiinist teatati Malaisiast, mis moodustas 80 protsenti piirkonnas konfiskeeritud kokaiini üldkogusest, millele järgnes Hiina Hongkong (8 protsenti). Enamik Malaisias 2019. aastal konfiskeeritud kokaiinist ei olnud siiski mõeldud mitte sellesse riiki, vaid pigem Austraaliasse. See oli seotud üheainsa saadetisega Colombiast, mis jõudis meritsi Ecuadori ja Araabia Ühendemiraatides asuva Dubai kaudu Malaisiasse, kus kokaiin konfiskeeriti transiidi ajal.
Suurimatest kokaiinikogustest, mis konfiskeeriti 2019. aastal Lähis-Idas ja Edela-Aasias, teatas Saudi Araabia, millele järgnesid Pakistan ja Liibanon, samas kui Lõuna-Aasias konfiskeeritud kokaiinikogustest teatas India ja Kesk-Aasias/Transkaukaasias Aserbaidžaan.
Ajavahemikul 2015-2019 teatati kõige sagedamini Aasia riikidesse suunduvate kokaiinisaadetiste päritolu-, lähte- ja transiidiriikidest Brasiilia, millele järgnesid Araabia Ühendemiraadid, Colombia, Nigeeria, Katar, Peruu, Lõuna-Aafrika Vabariik, Boliivia Mitteriiklik Riik, Madalmaad, Etioopia, Iraani Islamivabariik ja Ameerika Ühendriigid.
Ajavahemikul 2015-2019 toimus kokaiinikaubandus Aasiasse peamiselt õhuteed pidi. Ainukesed erandid, kus kokaiini toodi riikidesse peamiselt laevaga, olid 2016. aastal Iisraeli, 2015., 2017. ja 2019. aastal Hiina, 2018. aastal Filipiinid ja 2019. aastal Malaisia.
2019. aastal Aasias konfiskeeritud kokaiini kogus oli 19,1 tonni, mis on peaaegu viieteistkümnekordne kasv võrreldes 2015. aastal teatatud 1,3 tonniga. Ajavahemikul 2015-2019 konfiskeeriti suurim kogus kokaiini piirkonnas Ida- ja Kagu-Aasias (79% kogu koguhulgast), millele järgnesid Lähis-Ida ja Lähis-Ida ning Edela-Aasia (14%) ja Lõuna-Aasia (7%).
Suurem osa 2019. aastal Aasias konfiskeeritud kokaiinist teatati Malaisiast, mis moodustas 80 protsenti piirkonnas konfiskeeritud kokaiini üldkogusest, millele järgnes Hiina Hongkong (8 protsenti). Enamik Malaisias 2019. aastal konfiskeeritud kokaiinist ei olnud siiski mõeldud mitte sellesse riiki, vaid pigem Austraaliasse. See oli seotud üheainsa saadetisega Colombiast, mis jõudis meritsi Ecuadori ja Araabia Ühendemiraatides asuva Dubai kaudu Malaisiasse, kus kokaiin konfiskeeriti transiidi ajal.
Suurimatest kokaiinikogustest, mis konfiskeeriti 2019. aastal Lähis-Idas ja Edela-Aasias, teatas Saudi Araabia, millele järgnesid Pakistan ja Liibanon, samas kui Lõuna-Aasias konfiskeeritud kokaiinikogustest teatas India ja Kesk-Aasias/Transkaukaasias Aserbaidžaan.
Ajavahemikul 2015-2019 teatati kõige sagedamini Aasia riikidesse suunduvate kokaiinisaadetiste päritolu-, lähte- ja transiidiriikidest Brasiilia, millele järgnesid Araabia Ühendemiraadid, Colombia, Nigeeria, Katar, Peruu, Lõuna-Aafrika Vabariik, Boliivia Mitteriiklik Riik, Madalmaad, Etioopia, Iraani Islamivabariik ja Ameerika Ühendriigid.
Ajavahemikul 2015-2019 toimus kokaiinikaubandus Aasiasse peamiselt õhuteed pidi. Ainukesed erandid, kus kokaiini toodi riikidesse peamiselt laevaga, olid 2016. aastal Iisraeli, 2015., 2017. ja 2019. aastal Hiina, 2018. aastal Filipiinid ja 2019. aastal Malaisia.
Last edited by a moderator:
Kokaiinikaubandus Okeaaniasse on jätkuvalt tulutoov.
Vaatamata pikkadele salakaubaveo marsruutidele ja geograafiliselt hajutatud transiitriikide arvule muudab kokaiini kõrge hind Austraalias ja Uus-Meremaal kokaiini salakaubavedu Okeaaniasse uimastikaubitsejatele atraktiivseks. Seetõttu on kokaiini salakaubavedu Austraaliasse muidu tüüpilistelt lõppsihtturgudelt, nagu Põhja-Ameerika ning Lääne- ja Kesk-Euroopa, uimastikaubitsejatele jätkuvalt väga kasumlik.
Ajavahemikul 2015-2019 olid Okeaanias konfiskeeritud kokaiini päritolu-, lähte- ja transiidiriigid kõige sagedamini Peruu, millele järgnesid Madalmaad, Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik, Kanada, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Tšiili ja Argentina.
Eelarveaastal 2018/19 tuvastas Austraalia ainuüksi Austraalia piiril avastatud kokaiini lähtekohana kokku 49 riiki. Nende hulka kuulusid riigid Ameerikas, Euroopas, Aafrikas ja Okeaanias. Avastatud kokaiini massi järgi olid peamised sisenemiskohad Lõuna-Aafrika (esmakordselt), millele järgnesid Mehhiko, Ameerika Ühendriigid, Fidži, Prantsusmaa, Kanada, Madalmaad, Brasiilia, Belgia ja Ühendkuningriik.
Uus-Meremaal oli enamik 2019. aastal konfiskeeritud kokaiinist väljunud Ecuadorist (tõenäoliselt Kolumbiast pärit), millele järgnes Peruu. 2019. aastal olid Uus-Meremaale suundunud kokaiinisaadetiste peamised transiitriigid Ecuador (63%), millele järgnesid Argentina (12%) ja Araabia Ühendemiraadid (6%).
Suurem osa Austraalias ja Uus-Meremaal kinnipeetud kokaiinist on veetud meritsi. Austraalia andmed näitavad siiski ka suurt hulka väikeseid saadetisi, millega kaubitseti rahvusvahelise posti teel, mis viitab sellele, et kokaiini võidakse importida ka lõppkasutajate poolt pimedas võrgus tehtud narkootikumide ostude tulemusel.
Austraalia piiril konfiskeeritud kokaiini narkoprofiilide koostamine näitas, et umbes 70 protsenti 2019. aasta esimese kuue kuu jooksul riiki sisenenud kokaiinist oli pärit Colombiast ja vaid 2 protsenti Peruust; ülejäänud osa ei olnud võimalik klassifitseerida. See kajastab olulisi muutusi võrreldes 2013. aastaga, mil vaid 10 protsenti analüüsitud kokaiinist oli pärit Colombiast ja 90 protsenti Peruust.
Kokaiini kinnipidamise määr Austraalias.
Hoolimata Austraalias konfiskeeritud kokaiini koguse hiljutisest vähenemisest, näitavad olemasolevad andmed, et kokaiinisaadetiste kinnipidamise määr Austraalias on endiselt kõrge.
Kuna 2018/19. majandusaastal tarbiti Austraalias teatatud koguse kohaselt 4,64 tonni kokaiini ja 2019/20. majandusaastal keskmiselt 5,68 tonni, võib heitvee analüüsi põhjal eeldada, et 2019. aastal tarbiti riigis ligikaudu 5,16 tonni puhast kokaiini. 2018. aastal konfiskeeritud kokaiinikogus, mida ei ole puhtuse järgi kohandatud, oli 1,43 tonni, mis vastaks 1,06 tonnile puhtale kokaiinile, võttes aluseks keskmise puhtuse 74 protsenti hulgimüügi tasandil kõigis Austraalia jurisdiktsioonides. See näitab, et 2019. aastal võis Austraaliasse siseneda 6,22 tonni (5,16 tonni pluss 1,06 tonni) kokaiini, millest 1,06 tonni ehk 17 protsenti peeti kinni.
Ajavahemikul 2015-2019 olid Okeaanias konfiskeeritud kokaiini päritolu-, lähte- ja transiidiriigid kõige sagedamini Peruu, millele järgnesid Madalmaad, Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik, Kanada, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Tšiili ja Argentina.
Eelarveaastal 2018/19 tuvastas Austraalia ainuüksi Austraalia piiril avastatud kokaiini lähtekohana kokku 49 riiki. Nende hulka kuulusid riigid Ameerikas, Euroopas, Aafrikas ja Okeaanias. Avastatud kokaiini massi järgi olid peamised sisenemiskohad Lõuna-Aafrika (esmakordselt), millele järgnesid Mehhiko, Ameerika Ühendriigid, Fidži, Prantsusmaa, Kanada, Madalmaad, Brasiilia, Belgia ja Ühendkuningriik.
Uus-Meremaal oli enamik 2019. aastal konfiskeeritud kokaiinist väljunud Ecuadorist (tõenäoliselt Kolumbiast pärit), millele järgnes Peruu. 2019. aastal olid Uus-Meremaale suundunud kokaiinisaadetiste peamised transiitriigid Ecuador (63%), millele järgnesid Argentina (12%) ja Araabia Ühendemiraadid (6%).
Suurem osa Austraalias ja Uus-Meremaal kinnipeetud kokaiinist on veetud meritsi. Austraalia andmed näitavad siiski ka suurt hulka väikeseid saadetisi, millega kaubitseti rahvusvahelise posti teel, mis viitab sellele, et kokaiini võidakse importida ka lõppkasutajate poolt pimedas võrgus tehtud narkootikumide ostude tulemusel.
Austraalia piiril konfiskeeritud kokaiini narkoprofiilide koostamine näitas, et umbes 70 protsenti 2019. aasta esimese kuue kuu jooksul riiki sisenenud kokaiinist oli pärit Colombiast ja vaid 2 protsenti Peruust; ülejäänud osa ei olnud võimalik klassifitseerida. See kajastab olulisi muutusi võrreldes 2013. aastaga, mil vaid 10 protsenti analüüsitud kokaiinist oli pärit Colombiast ja 90 protsenti Peruust.
Kokaiini kinnipidamise määr Austraalias.
Hoolimata Austraalias konfiskeeritud kokaiini koguse hiljutisest vähenemisest, näitavad olemasolevad andmed, et kokaiinisaadetiste kinnipidamise määr Austraalias on endiselt kõrge.
Kuna 2018/19. majandusaastal tarbiti Austraalias teatatud koguse kohaselt 4,64 tonni kokaiini ja 2019/20. majandusaastal keskmiselt 5,68 tonni, võib heitvee analüüsi põhjal eeldada, et 2019. aastal tarbiti riigis ligikaudu 5,16 tonni puhast kokaiini. 2018. aastal konfiskeeritud kokaiinikogus, mida ei ole puhtuse järgi kohandatud, oli 1,43 tonni, mis vastaks 1,06 tonnile puhtale kokaiinile, võttes aluseks keskmise puhtuse 74 protsenti hulgimüügi tasandil kõigis Austraalia jurisdiktsioonides. See näitab, et 2019. aastal võis Austraaliasse siseneda 6,22 tonni (5,16 tonni pluss 1,06 tonni) kokaiini, millest 1,06 tonni ehk 17 protsenti peeti kinni.
Last edited by a moderator: