Uus laiaulatuslik uuring Šotimaalt pakub olulist teavet opioidsõltuvusega seotud enesetapuriskide kohta ja toob esile opioidagonistide ravi (OAT) elupäästva potentsiaali. Aastatel 2011-2020 analüüsisid teadlased andmeid enam kui 46 000 inimese kohta, kes said vähemalt ühe retsepti metadoon- või buprenorfiinipõhise ravi kohta. Nende tulemused näitavad, et OATi kasutavate inimeste enesetappude määr on märkimisväärselt madalam, mis rõhutab ravi jätkuva kättesaadavuse olulisust Šotimaa süveneva narkosurmade kriisi tingimustes.
Rosalyn Fraseri ja Andrew McAuley juhtimisel Glasgow Caledonian Universityst läbi viidud uuringus leiti, et opioidsõltuvusega inimeste enesetappude määr on endiselt seitse korda kõrgem kui üldpopulatsioonis. Ometi tegi ravi märgatavat vahet: aktiivselt opioidravi saavatel isikutel oli kolm korda väiksem tõenäosus surra enesetapu läbi kui neil, kes olid ravi katkestanud. See kaitsev mõju püsis hoolimata uimastitega seotud surmajuhtumite arvu järsust kasvust samal perioodil.
Uurimus omandab täiendava tähtsuse, arvestades Šotimaa süvenevat narkokriisi. Narkootikumidega seotud surmajuhtumid on riigis viimase kümne aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud, kusjuures riigis on opioidide põhjustatud surmajuhtumite arv üks kõrgemaid maailmas. Uuringus täheldati siiski, et samal ajal kui narkootikumidega seotud surmajuhtumite arv on suurenenud, on opioiditarbijate enesetappude arv opioidravimeid kasutavate isikute seas pidevalt vähenenud. See viitab sellele, et raviprogrammid mitte ainult ei leevenda üledoosiriski, vaid mängivad ka kriitilist rolli vaimse tervise tulemustes.
OAT, mis tavaliselt hõlmab selliseid ravimeid nagu metadoon või buprenorfiin, on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt tunnustatud kui oluline sekkumine opioidsõltuvuse puhul. Ravi stabiliseerib inimesi, vähendades võõrutusnähte ja ohjeldades isu, mis teadlaste sõnul võib vähendada psühholoogilist stressi ja soodustada stabiilsustunnet. Lisaks pakub OAT-programmidega liitumine inimestele juurdepääsu muudele olulistele tugi*****ustele, nagu vaimse tervise hooldus ja kahjude vähendamise sekkumised.
Kokku tuvastati kohordis 575 surmajuhtumit enesetapuna, mis moodustab 1,2% uuringupopulatsioonist. Enesetappude määr oli eriti kõrge ajal, kui inimesed ei olnud OAT-ravil, ulatudes 3,98-ni 1000 inimese kohta aastas. Võrreldes sellega oli see näitaja märkimisväärselt madalam, 1,14/1000 inimese kohta nende hulgas, kes said aktiivselt OAT-d. Need suundumused jäid püsima ka pärast selliste tegurite nagu sugu, vanus ja olemasolevad vaimse tervise seisundid kontrollimist.
Huvitaval kombel dokumenteeriti uuringus ka enesetappude arvu vähenemine aja jooksul, kusjuures brutosurmamäärad langesid 2,57-lt 1000 inimese-aasta kohta 2011-12. aastal 1,48-le 1000 inimese-aasta kohta 2019-20. aastal. See vähenemine on vastuolus narkootikumidega seotud surmajuhtumite arvu suurenemisega, mis näitab, et OAT võib olla kriitiline sekkumine vaimse tervisega seotud surmajuhtumite ohjeldamisel isegi siis, kui narkoepideemia halveneb.
Demograafilisest jaotusest selgub, et kaks kolmandikku osalejatest olid mehed ja peaaegu pooled olid uuringu alguses nooremad kui 35 aastat. Valdav enamus kohordist oli pärit Šotimaa sotsiaalmajanduslikult kõige ebasoodsamates piirkondades, mis on kooskõlas laiema arusaamaga, et ebasoodne olukord on nii uimastitarbimise kui ka enesetappude peamiseks teguriks.
Hoolimata OAT positiivsest mõjust hoiatavad uuringu autorid, et ravi takistused on endiselt olemas. Ravi katkestamine - olgu see siis isiklikel, süsteemsetel või majanduslikel põhjustel - jätab inimesed haavatavaks. Varasemates uuringutes on dokumenteeritud, et esimesed paar nädalat pärast OAT lõpetamist on eriti ohtlikud, kusjuures enesetapu ja üledoosi oht on sel perioodil kõige suurem. Tulemused rõhutavad vajadust pideva toetuse järele, et tagada, et inimesed jätkaksid ravi.
Teadlased tunnistavad oma töös mõningaid piiranguid, näiteks võimalikke ebatäpsusi enesetappude klassifitseerimisel ja probleeme ravist kinnipidamise täpse mõõtmisega. Siiski rõhutavad nad, et üldine tõendusmaterjal toetab tugevalt OAT rolli enesetapuriski vähendamisel.
Uuringu järeldused pakuvad olulisi õppetunde poliitikakujundajatele. Kuna Šotimaa võitleb opioidsurmadest põhjustatud rahvatervise hädaolukorraga, on võtmetähtsusega OAT-programmide laiendamine ja püsivat osalemist takistavate tõkete kõrvaldamine. Lisaks on vaja teha sihipäraseid jõupingutusi enesetappude ennetamiseks opioidsõltuvusega inimestele, eriti neile, kellel on varem olnud enesevigastusi või vaimuhaigusi.
See uuring tuletab jõuliselt meelde, et opioidagonistide ravi on rohkem kui lihtsalt vahend üledooside ennetamiseks - see on ka päästerõngas neile, kes on enesetapuriskis. Kuna narkootikumidega seotud surmajuhtumite arv suureneb jätkuvalt, jääb OAT ja muude tugi*****uste kättesaadavuse tagamine kriitilise tähtsusega strateegiaks nii elude kui ka vaimse heaolu kaitsmisel Šotimaal ja mujalgi.
Juurdepääs täielikule uuringule on kättesaadav järgmisel lingil: https://doi.org/10.1111/add.16680 (clearnet).
Kui olete huvitatud sellistest väljaannetest, reageerige ja jätke kommentaarid. See on mulle märguandeks, et jätkata.
