Tere, olen väga huvitatud pürovaleroonide teemast teaduslikust vaatenurgast. Miks erinevad vannisoola kasutajad nii palju teistest stimulantide kasutajatest? Näiteks metamfetamiin sobib üsna hästi võitlusstimulandiks, spordidopinguks (enda peal testitud) ja selle kasutamise ajal on täiesti võimalik tegeleda produktiivse intellektuaalse tegevusega. Aga ma ei ole kunagi kohanud ega kuulnud a-pvp kasutajatest, kes teeks midagi muud kui kompulsiivset redoseerimist ja putukate otsimist naha alla. Loomulikult kehtib see ka metamfetamiinisõltlaste kohta, kuid konkreetselt sõltlaste, mitte ainult juhuslike või mõistlike kasutajate kohta. Ma uurisin nende ainete farmakoloogilist toimet ja leidsin, et nad on eriti selektiivsed nagu NDRId, võiks eeldada, et psühhoos on põhjustatud liigsest dopamiini stimulatsioonist, ilma serotoniini pehmendava mõjuta (nagu juhtub näiteks sama met või kokaiini puhul). Kuid on olemas näiteks sama metüülfenidaat, millel on identne toimepõhimõte, kuid ka Ritalini kasutajatel ei esine sarnaseid sümptomeid. Milles võiks teie arvates probleem olla?
